Veidike õmblemist, pisike mantel ja rätiseelik

Minu arvates võiks iga tütarlapse kapis ka üks mantlike olla. Kuna Sofi eelmise mantli varrukad kippusid juba lühikeseks jääma ja poes müüdavad mantlid tundusid hirmkallid, siis tegin ise!

Tavaliselt ma kirun, kui asju ostetakse mõtlematult liiga palju, nii et hiljem ei osata nendega midagi peale hakata ja seisavad vaid ruumivarastena jalus. Seekord pean tänama oma ämma, kelle varumisoskus tagas mulle villase kanga ja villavatiini ning oma ema, kelle kapist leidsin täiesti sobiliku roosa voodririide :) Selle nunnu pisikese mantli tarvis jäi minust poodi vaid nööpide ja liimiriide raha!

Osaliselt sai mantli tegemine alguse ka talvel käidud Muhu tikandi kursuselt, sest tahtsin kangesti misklit veel tikkida, aga midagi väikest. Need pisikesed kolm riba olid just parasjagu väikeseks ja kiireks tööks, kuid usun, et annavad hallile villasele parasjagu lapselikkust juurde. Mustri motiivid valis Martha Sofie ise. Ta tahtis kindlasti maasikaid (kuna kampsunile said ju) ja lilli. Maasikas sai jälle roosad õied, sest varem valmis kootud müts juba oli roosa. Sealt edasi sai valitud ka roosad komme meenutavad nööbid, ikka selleks, et liiga hall poleks :)

Mantli lõige on pärit Burdast, klopsisin kokku samas numbris olnud kaks erinevat lõiget. Tegin teadlikult lõike lühemaks, et oleks võimalikult kerge ja mugav kanda.

Aksessuaarideks on eelmisest postitusest tuttavad sall ja müts, peab vist järgmiseks kindad ka ise tegema.
Laps on rahul, peab mainima, et mina kah. Oleks nüüd vaid rohkem põhjust mantlit kanda, lihtsalt kelgutama sellega ju ei lähe :)

Ja üks seelikukene kah. Käisin Lipi-Lapi Äris just parajal hetkel, kui selle perenaine sai õmblejalt kätte oma õetütrele teha lastud seeliku. Loomulikult ei saanud ma head ideed lasta raisku minna :) Ostsin sealtsamast rätiku ja õhtuks oli seelik valmis. Et piisavalt kaharalt hoiaks, on seelikul ka särtsroosa vooder, samast kangast, mis mantli voodergi. Tegin ja mõõtsin, harutasin mitu korda, aga ikka sai pisut lai Sofile. Eks näis, kas harutan veel korra või teen hoopiski ühe pisema veel ja selle saab mõni suurem tüdruk:) Igatahes Mia on juba järjekorras ja tahab ka endale rätiseelikut! 

Tänan idee eest, Jaanika!

Mütsid, mütsid, mütsid... paar salli ka :)

Kuna silmad papitööd ei kannata (tegelikult olen teinud vahepeal ka paar rahvuslikus stiilis villase triibukangaga albumit, aga unustanud need pildistada), siis õmblen, koon ja heegeldan. Ääretult mõnus vaheldus! Oleks veel mõnusam, kui ilusad mustrid oleks kohe käepärast võtta :)

Alustuseks heegeldatud lipssall. Idee Krentult, teostus omalooming. Kui sall juba valmis oli, siis leidsin ka ajakirjast Krentu salli õpetuse. Pilt pole kõige parem, ehk saan kunagi paremas valguses ka jäädvustatud.

See roheline mütsike sai tehtud õetütrele. Proovisin suuruse pärast oma pliksile pähe ja tegin ühtlasi ka kohe foto ära, sest kui asi pärsi valmis on, ununeb tavaliselt pildistamata. Tegelikult tuleb mütsile võibolla mõni heegeldatud lilleke juurde, et veelgi lõbusam oleks. Muster Garnstudio lehelt, lõng kahekordne puuvillane.

Siit müts ja sall Sofile. Panin kaks tokki 70% villasisaldusega beebilõnga kõrvuti jooksma, muster maha kirjutatud naabrinaise mütsilt. Sall samuti inspireeritud Krentu lipssallist, kuid hoopiski kootud, pisti muster lipssallilt ja lipsu polegi :)

Ja siit juba varasemast postitsest tuttav nuppude ja palmikutega müts. Pildistasin uuesti, sest päikese käes ja õues tuleb pilt alati kenam! Samasuguse mütsi, no samast lõngast ja sarnase mustriga, sai endale ka Sofi vanaema, väike tänu iganädalase lapsehoidmise eest, et saaksime jalga keerutamas käia :)

Isemoodi märkmikud

Ma ei tea kunagi päris täpselt, milline lõpptulemus tuleb, kui tööd alustan. Isegi samasuguste materjalidega ei ole valmis asjad täpselt ühesugused. Eks see olegi käsitöö ilu ja valu :)
Paar viimast copticus köitmist olen kasutanud pisut paksemat puuvillanööri, kahjuks pole tulemus kõige parem. Edaspidi jään ilmselt vana hea vahatatud puuvillanööri juurde. Ükski teine nöör ei anna soovitud ja kindlalt hästi hoidvat tulemust, mis köite sirvimisel säilitab algse vormi.

Olen vahepeal kokku õmmelnud kaks valgete lehtedega märkmikku ja ühe kalendermärkmiku. Viimase puhul sooviti kindlasti, et kasutaksin sinist ja musta värvi. Tuligi Eesti sünnipäevakuule mõeldes parajalt sini-must-valge. Kalendermärkmiku kinnituseks on magnet.
Must valgete täppidega ja must-valge pitsikuhjaga märkmik läheb kingituseks noorele moejooniste huvilisele, Kasutasin sinna sisse pisut paksemaid lehti, et joonistused ei hakkaks läbi kumama ja üksteist segama ja oleks ka võimalus kustutamiseks. Kinnitus on lihtsa atlaspaelast lipsuga.
Hobuse pildiga märkmiku idee on minu enda varem meisterdatud hobudega albumilt. Taheti sarnast kulutatud servadega märkmikku. Päris omamoodi ja huvitav tuli välja.

NB need paelad, mis kuskilt lehtede vahelt paistavad või hoopiski köite seljale lipsuna sõlmitud on, need on mõeldud järjehoidjaks :)

Albumid pisikestele printsessidele

Pisikeste piigade albumeid olen vist kõige rohkem meisterdanud. Aga mis seal salata, eks armsad roosad või mummulised paberid, pisikesed pärlid või nööbid või lillekesed, ports pitsi ja ilupaela, see kõik ongi justkui pisikestele preilidele loodud!

Kahe roosa tooniga albumi kõrvale lisan ühe varem meisterdatud täpilise albumi. Viimane on minu enda lemmik, suts retrohõnguline täpipaber tekitab mõnusa sooja tunde :)