Kalendermärkmik Kristile

Kristil on täna sünnipäev ja ta soovis, et teeksin talle sel puhul rahvuslikus stiilis kalendermärkmiku. Meiserdasin rõõmuga!
Kahjuks on elu viinud mind mitmetest kallitest sõbrannadest eemale. Põhjuseks lihtsalt ajapuudus või siis tuhanded ja tuhanded kilomeetrid vahemaad. Igatsein teid kõiki!
Õnneks on olemas Kristi ja siinsamas lähedal! Nii hea, kui on keegi, kellele saan vajadusel helistada ja kurta või hoopis rõõmu jagada või niisama külla minna või lapsi liivakasti äärel valvates lobiseda.
Palju õnne sünnipäevaks, Kristi!

Märkmikust ka pisut. Tahtsin kasutada märkmikul Koeru triibukangast, kuna Kristi juured on sealtkandist. Liimisin juba kangad kaantele ja siis avastasin, et see polegi Koeru triibustik, vaid hoopis Vändra. Nii palju siis minu teadmistest :) Neil kahel kangal on hästi sarnased toonid, aga triibud pisut erinevas järjekorras. Õnneks Kristit see ei heidutanud.
Märkmiku tegemisel sain kasutada vaid juba varem varutud materjale, sest terve selle nädala olen pidanud põetama oma pesamuna ja toast välja pole saanud. Kuna kangas ise on üsna tume, siis otsisin sinna juurde erksaid pitse ja heleda linaseguse kanga. Kaunistusteks metallist vasksed ilunaelad ja prossike. Ja et rahvuslikule pisut särtsu juurde anda ja asja pisut "üle keerata", sai kalendri plokkide vahelehed valitud kuldse läikega. Kinnituseks valisin mugava magneti. Märkmik on kokku õmmeldud coptic tehnikas, sisaldab nädalate kaupa tervet 2013 aastat.

Kingitus õpetajale

Minu pesamunal on toredad õpetajad. Mul oli au teha järjekordne kingitus kogu rühma poolt. Jõuludeks said õpetajad kalendermärkmikud ja õpetaja abi seinakalendri. Seekord siis sünnipäevakingitus, milleks valmis teekarp.
Nagu ikka, kui midagi viimasele hetkele jätad, läheb asi untsu. Jätsin karbi lõppviimistluse sünnipäevaga samale päevale, kuid kahjuks öö enne seda jäi Sofi kõrgesse palavikku ja kogu planeeritud töö tuli teha lapse pahaolemise lohutamise vahepeal. Õnneks sain valmis, kuigi viimasel hetkel.
Valisin teekarbi katmiseks taimse materjaliga nepaali paberi. Terve laud oli seemneid täis :) ja liimida oli suhteliselt keeruline. Lisaks tegi peavalu, kui paberi sees olevad kõrrelised või seemned jäid murdekohtadele ette. Selle vastu aitas vaid üks- nende välja nokkimine.
Kuna paber ise on hästi vinge ja efektne, siis seekord ei katnud kaant ja külgi kirju scrapbooki paberiga, vaid lisasin kirjut karbi põhja ja siltide alla.
Loodan, et õpetaja kasutab teekarpi rõõmuga!