teisipäev, 29. jaanuar 2013

Armas Muhu tikand

Ma hoian end teadlikult igasugustest uutest põnevatest asjadest eemal, et midagi külge ei hakkaks :) Kõike ei jõua teha ja siis on hind haige...
Aga vana hea ja meeletult lummava Muhu tikandi vastu ma ei saanud. Käisin nädalavahetusel Muhu tikandi koolitusel ja läks nii nagu kartsin, hakkaski külge! Kõige keerulisem selle tikandi juures oli ise mustri joonistamine kangale (aga eks sellelgi on alternatiive) ja värvide valimine, õnneks töövõtted polegi nii keerulised. Kuna Muhu tikand on algajale tikkijale suhteliselt aeganõudev, siis võtan asja rahulikult, vähemalt püüan...

Esimese valmis tikandi sai jällegi kõige pisem. Valisin Martha Sofie seni igavale villasele tumesinisele kampsunile lapseliku maasika ja mõned erkroosad rokokoo tehnikas lillekesed. Nii vähesest piisas, et anda kampsunile uus hindgamine ja nunnu tütarlapselik välimus! Tikand läbis edukalt ka esimese pesemise, kõik jäi endisesse suurusesse ja tooni :)



Koolitusel alustatud kott on aga endiselt pooleli. Puudu on hunnik lehti, viljapead ja paar mooni- ja rukkilille õit. Ehk ilustan tikandit ka pärlitega... Sellegipoolest panen siia pildi üles, sest isegi pooliku tööna olen selle üle uhke :) Pealehakkamine on ju pool võitu! Koti valmimine lükkub pisut edasi...


Nüüd aga proovin silmadele rahu anda, sest selgus, et minu kuudepikkuse silmavalu põhjustab juba krooniliseks muutunud silmalihaste ülepinge. Põhjuseks arvas arst olevat mingi allergeeni, kardan, et selleks on liim või paberitolm... Eks vaatab, mis saab, esialgu siis kuu aega ravi, mõned harjutused ja senisest rohkem puhkust!

Pisut pehmemaid asju, helkurid ja mütsid

Paberi- ja papitöö vahele olen mahutanud ka mõned pehmemat sorti näputööd. Kuna oma tütarde mütsivaru on piisav, olen oma heegeldusi ja kudumisi ka pisikestele sugulastele pähe määrinud :) Ma kohe ei saa niimoodi, et mitte midagi ei tee... Ja kogu aeg samu asju teha on ju igav!

Alustuseks helkurid. Kõiki helkureid ei jõua pildile püüda, aga siin kaks kahekihilist ja täpilist, minu viimase aja lemmikud :)


Martha Sofiele kudusin sooja mummude ja palmikutega pisut karvase mütsi. Kuna sobivat mustrit ei leidnud, nuputasin ise miskit kokku. Lapsele igatahes meeldib. Pildil ei ole päris õige lõnga värv, tegelikult on pisut soojem toon.

Varsti saab õepoeg Mihkel aastaseks. Et mitte mulle omaselt viimasel hetkel midagi pusima hakata, alustasin varakult kingituste meisterdamisega. Sattusin hoogu :) Tegin ühe kõrvadega puuvillase mütsi ja teise pisut suvisema puuvillase nokamütsi. Ehk kunagi hiljem saan siia riputada mütsid koos omanikuga, sedasi laual ei saa ju midagi aru... Karumüts on tehtud Pere ja Kodu õpetuse järgi, pisut lõnga järgi kohandatuna, nokatsi pusisin ise erinevate googeldades leitud fotode järgi. Loodan, et peas ikka istuvad nagu mõeldud!



Et Jete väikevenna sünnipäeval kurvaks ei jääks, heegeldasin ka talle suvise bareti moodi mütsikese. Pildil on modelliks Sofi. Kuna ta polnud eriti koostööaldis, pidin pildid kiirustades tegema. Kahjuks fotodelt ei saa arugi seda bareti lõiget. Päriselus on müts oluliselt kenam, ausalt :) Mustri heegeldasin maha Teelelt Sofile kanda antud, mõned aastad tagasi Kertu tehtud mütsilt. Mütsi pealael on armas lillemuster, aga seda polnud Sofi nõus näitama.



Mehe vennatütrele kudusin lihtsa öökullimustriga kevad-sügiseseks kandmiseks sobiva mütsi. Kuna Lisanne Mirell on automultika fänn, siis sai valitud Pikse punane toon. Öökulli silmadeks on pärlid ja kaunistuseks atlaspael. Modelliks Sofi.

neljapäev, 17. jaanuar 2013

Karpe fotodele ja muidu olulistele asjadele

Muuseas, karpi on väga lihtne teha! Kõige olulisem on selle juures aega võtta ja kõige raskem on minu jaoks materjali valimine :), lihtsalt nii palju huvitavaid pabereid on olemas. Hea, et meil on oma Lipi-Lapi Äri!
Kõige südamlikumad karbid on suured fotokarbid, mis on tehtud kinkimiseks vanaemadele! Need leiate vanade fotode järgi, mis karbi kaanel, aga huvitavad on pulmakaartidele tehtud karp ja teatrikavade jaoks tellitud karp ja igasuguste laadijate ja võtmete jaoks meiterdatud karp jt
Väike valik tehtust:















Kõige armsam seelik ja veel rahvuslikku

Juba teist jõuluaega olen püüdnud olla tubli jõuluvana abiline lähedaste kingituste meisterdamisel. Kõige armsama kingituse sai seekord õetütar Jete. Loodan, et see mahub talle selga veel mitu aastat!
Seelik on õmmeldud Ambla kihelkonna villasest triibukangast, kaunistuseks tikandiga pael ja puuvillane pits. Et neiul mugavam oleks, tegin seelikule ka pitsiga alusseeliku.
Seeliku idee ja kangas on saadud Liinalt, vt www.eestiseelik.ee
Rõõmsat keerutamist, Jete!


See punase-halli triibuline on Paide villane triibukangas, minu eelmise kevade seelikutegu. Paide seelikuga käib rõõmsalt pisike Sofi. Nii nagu Jete seelikul, on ka sellel seelikul täies ulatuses alusseelik, et pisikesed jalakesed sügelema ei hakkaks.


Vanaema ja ema said kingituseks rahvustriibulise kohvipaki karbi ja seinakalendri, fotodel minu pere.





Fotoalbumid

Jaapani köidet teavad vist kõik. Tuletage meelde mõnikümmend aastat tagasi kodudes ja ilmselt ka tänaseni säilinud vanad albumid, kuhu fotod asetati sisse nurkade abil.
Enam-vähem selliseid albumeid ma teengi, ainult et kaaned katan paberi või kangaga, mitte tol ajal levinud kunstnahaga. Pisut pitse, paelu ja muud kaunistust ning saabki valmis teistmoodi album, kui poe riiulitel pakutav.
Vanasti kasutusel olnud pruunide nurkade asemel on nüüd leida erinevaid lihtsamini kasutatavaid nurki, kuid kuna täna tehtud fotod on lihtsalt uuesti välja trükitavad, siis võib foto ka otse kartongile liimida. sellise albumi eelis taskutega albumi ees on kindlasti aga võimalus sinna paigutada erineva suuruse ja kujuga fotosid, asetusest rääkimata.
Enamus albumeid lähevad pisikestele ilmakodanikele, kuid olen teinud ka pulmakingiks, pulma-aastapäevaks, kooli lõpetamise kingituseks, juubeliteks ja niisama kingituseks :) Rohkem fotosid töödest on minu FB pildialbumis.
Mõned näited minu tehtust:









Märkmikud, kalendermärkmikud, külalisteraamat

Ikka veel meeldib mulle pusida copticus köitmisega. Eriti vahva ja omanäoline on selles tehnikas õmmeldud kalendermärkmik või külalisteraamat, aga miks mitte ka fotoalbum. Vaadake ise!